Tlna tänavad on kohutavalt libedad, hommikusel teekonnal B-Jaamast T-majja oleksin kukkunud vähemalt 10l xl, mingi ime läbi õnnestus siiski püsti jääda. Kõige lähemal olin kukkumisele B-Jaama vahetus läheduses, kohe enne Toompuiestee alt läbi mineva tunneli trepile astumist. Õnnestus siiski kukkumist vältida.

Mõtlesin, et kukkumise vältimine oli siiski päris tore, mitte ainult seepärast, et luud-kondid terveks jäid (ning varandus kah – mõni aeg tagasi katkes mu õlakoti pael ning kott kukkus jäisele asfaldile, purunesid ainsad majas leiduvad veel terved kõrvaklapid – mille kandmise pärast mul on õieti piinlik, sest tglt. kinkisin need kunagi Katile sünnipäevakingiks. Aga et Kati neid üsna vähe kasutab, laenasin neid temalt, kui kõik ülejäänud kõrvaklapipaarid eri asjaoluil otsad andsid – klapid on iseenesest kergesti lapitavad, aga see nõuaks liimi, mida tavalisis poodides müügil pole ning ehituspoed on rajat jalgsi liikuva inimese trajektoorilt ikka maksimaalselt kõrvale).  Ka seepärast, et muidu mõjunuksin naeruväärselt, aga mulle’i meeldi naeruväärselt mõjuda, see halvendab mu enesehinnangut.

Mida mõtlevad inimesed, kui keegi nende läheduses libastub & kukub? Enamik ei pane seda üldse tähele, omaxa neist, kes panevad, ei mõtle suurem osa üldse mitte midagi. Juhtunu ei lähe neile miskil viisil xa, see’i puuduta neid, neil on oma teemadegagi tegemist küllalt. Kindlasti on asjad IIsugused alevis & väiksemat sorti väikelinnades, aga Tln on piisavalt suur juba, et siin ka sellel viisil anonüümseks jääda. Neist enamuse jaoks, kes sinu kukkumise üle midagi mõtlevad, muutud sa naeruväärseks. Nad naeravad su üle. Avalikult ilmselt vähesed, mõttes aga mitte enam ilmselt vaid täiesti kindlasti suurem osa. Kukkumine on ju naljakas. Aga mitte ainult kukkumine, vaid eeskätt on naljakas ikkagi see, et inimene kaotab hetkega igasuguse väärikuse. Ristseliti maha prantsatanud inimene pole ju enam väärikas. Seda väärikuse puudumist inimesed naeravadki.

Kellegi kukkumine annab pealtnägijaile suurepärase võimaluse kukkunut alavääristada ning positsioneerida ennast kohe mitme tasandi võrra kõrgemale, hetkekski nautida tõusu sotsiaalsel skaalal. Pikaliolija ei ole enam võrdne nendega, koos oma väärikuse kaotusega on ta muutunud alaväärseks, tõsiseltvõetamatuks. Ta on halvem, püstiseisjad on paremad.

Mdgi on olux II, kui kukkunu on saanud tõsiseid või ka vähemtõsiseid vigastusi, kui tal on nähtavalt valus. Siis asendub üleolekutunne enamasti kiiresti kaastunde ning abivalmidusega. Mingid materiaalsed kaotused, asjade purukskukkumine vms. aga vastupidi – suurendab pealtnägijate üleolekutunnet veelgi. See on ikka väga naeruväärne, naera nii et tilk püksis. Eriti naeruväärne, kui kukkunu kaotas mingi olulise eseme, olgu siis hinna või sümboolse väärtuse poolest. Et sellisel juhul oma väärikust tagasi saada, peab kukkunu oma kaotusvalu varjama ning üritama oluxa päästa mõne omapoolse küünilis-sarkastilise repliigiga oma varanduse või oluxa pihta. Paljuil juhtudel vb see aidata.

Alati on mdgi inimesi, kelle kukkumine ei mõju naeruväärselt. Siinkohal tuleb kohe meelde Thonolia kirjeldus näitsikust & nooremandast. Vot see näitsikutüüp, tema’i mõju iialgi naeruväärsena, tema äratab ikka kaastunnet.  Aga keskealine paks mees suhteliselt kulunud mantlis mõjub mahakukkununa naeruväärsena igal juhul, mitmesugused assotsiatsioonid, mäluklikid, mis tema laia auditooriumi jaoks naeruväärseks muudavad, on liiga kerged tekkima. Keskealiste meeste puhul on lootust ehk kaamelikarvadest mantlis, siidsalli & kerge metallraamiga prillidega kõhnemal isendil ning temast võiks veel kaugele lehvida meeldivat kuid mitte pealetükkivat hõngu. Pruunid ehtsast nahast kindad &ms. atribuutika tuleb ka kasuks kindlasti. Tema üle ehk ei naerda &h. Aga mdu jätku keskealised mehed oma kukkumised koduaedadesse või äärmisel juhul äärelinnade inimtühjile tänavaile, ehkki seal on alati hädaoht, et aknaist nähakse. & irvitatakse. Armutult.

Sellised on x juba sotsiaalsed suhted. Pole parata.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

4 responses »

  1. notsu ütleb:

    Ma ei ole irvitamise absoluutses kindluses sama kindel kui sina, meenus hoopis üks lugu.

    Käis kunagi Eestis külas üks tore välismaalane, katalaani keskkonnas üles kasvanud hispaanlasest Prantsuse kodanik, kes vbla sellisest lapsepõlvest tulenevalt oli ka hirmus keelteandekas ja muidu kole tore ja mõistev inimene. Igatahes alustas ta oma Eesti-turneed Tallinnas, käis vist kuskil Mustamäe nõlva mail suusatamas ja ühest nõlva trepist, suusad õlal, alla tulles, kukkus kõigi oma suuskadega hunnikusse. Kui ta mulle seda rääkis, kordas ta mitu korda oma imestust: “Ja kujuta ette – mitu inimest läks mööda, aga keegi ei naera!”

  2. fideelia ütleb:

    Olen lapsest saadik samamoodi tundnud, et kui ma maha kukun, siis teised irvitavad.🙂 Seetõttu olen alati hullult vihastunud, kui kukun, eriti naljakas ju, kui kukkuja on ühtlasi vihast punane ja ütleb kurat.😀 Kukkumine on jumalast äge teema muide. “Lamajat ei lööda” jne.

  3. Kober ütleb:

    Minu meelest irvitamist on kõvasti vähemaks jäänud või on mu märkamismeel (kuulmine äkki? :D) nudistunud.

    Aga kukkuda ei taha, muidugi. Ma vihastan ise end sellega – püksipõlv või miskit saab sopaseks ja haiget võib ka saada, ehk koguni lonkan pärast mitu päeva, mida kuradit siin teiste häälitsustest selle juures, muud mured suuremad …

  4. udupea ütleb:

    ma tavaliselt naeran ise kui kukun, eile kakerdasin tund ja 45 minutit tavapärase tunni ja veerandi asemele ja lõpuks ei olnud enam üldse naljakas.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s