Image via Wikipedia
Võrgusuhtlust & muudki inimestevahelist läbikäimist jälgides hakkab paari a. taguse ajaga võrreldes silma 1 oluline hoiakumuutus. Nimelt grupisuhtluse asemel on tugevasti esile tõusnud konkreetne 2 isiku vaheline suhtlus. Näit. olen siin ju juba mõnda aega äganud, et kajamiilm on sisuliselt välja surnud, fb loiuks jäänud & üldse on sotsiaalvõrgustikud varjusurma orgu rändama läinud. Aga ägamine oli ennatlik – pärast paarinädalast viiteaega ei tulnud mitte elu kajamiilma & sotsiaalvõrgustikesse tagasi, vaid hoopis kasvas plahvatuslikult minu meilivahetus. Kasvas tasemeni, kus see oli viimati enne kajamibuumi algust & sotsiaalvõrgustike tulekut. Ehk siis omaaegsed lahendused a la “teen endale kajami, sest ei jaksa igale sõbrale eraldi oma eluolust kirjutada, aga siis saavad paljud xaga teada” enam ei tööta. Sõbrad-tuttavad ei taha enam olla nende “paljude” hulgas, kes “xaga” teada saavad, nende jaoks on muutunud oluliseks, et nendega suheldaks isiklikult. St. loomulikult on see olnud oluline kogu aeg, kajami- ega ka mingi muu grupisuhtlus, ka reaalis, ei saa asendada isiklikku tete a tete suhtlust, kuid viimase tähtsus näikse olevat suisa plahvatuslikult suurenenud. Ning ma tahaks teada, mis on selle põhjus?
Kasvanud pole mitte ainult kirjavahetus, vaid ka fb-messengeris & skaibis on hakat suhtlema varasemaga võrreldes palju rohkem (siinkohal suhtlejaile see sõnum, et tglt. võite mõnuga veel rohkemgi suhelda:), aga paraku kipuvad kõik suhtlema minu jaoks natuke halval ajal – umbes 3-6 pärastlõunal on mul kõige kibedam tööaeg, miskipärast aga langeb ka enamik katseid mõnes kiirsuhtlusvahendis minuga suhtlust alustada just sesse aega, ilmselt on põhjuseks minu & IIte inimeste tööpäeva hoopis erinev rütm). Seegi näitab 2 inimese vahetu suhtluse esiletõusu grupisuhtluse ees.
Samuti on mind hakat hoopis aktiivsemalt igale poole külla või kokku saama kutsuma, milliseist kutseist ma kahjuks küll suurema osa pean tagasi lükkama, sest kuigi Pldsk on Tlnst kõigest 50 km kaugusel, ei olegi sealt minemasaamine lõppeks niisama lihtne.
Aga &h, isiklike vabanduste juurest taas analüüsi juurde. Taolisest hoiakumuutusest ilmselt järeldub, et inimesile on muutunud väga tähtsaks, et II inimene neile isiklikult kinnitaks “&h, sa oled mulle väga oluline”. On hakat otsima tõendeid oma olulisuse kohta. Kuid miks ei vajata mitte toetavat grupi, kollektiivset õlatunnet, vaid just usaldust toetuda konkreetseile 1ikisikuile, sellele ma pihta’i saa. Väärarusaamade vältimiseks ütlen kohe, et mul ei ole midagi sellise hoiakumuutuse vastu, pigem isegi poolt, aga ma lihtsalt ei mõista, millest see on tingit ning üritan aru saada)
Ilmselt on üsna täpne arusaam, et masu tõttu on langenud inimeste enesekindlus ning usk omal käel hakkama saada, mistõttu sõprussuhted muutuvad varasemast intensiivsemaks. Samas on minu jaoks just üllatav, miks ei otsita mitte toetusgruppi, vaid tähtsustatakse just privaatsuhtlust 1ikute inimestega? Sellele küsimusele lihtsalt masu & enesekindluse puudumisega’i vasta.
Igatahes püüan ma ise oma sõprade jaoks küll olemas & ka tasemel olla, sest te kõik olete mulle olulised. &h!:)
P.S. Olin selle sissekande juba üles riputanud, kui meenus, et tglt. tunnen ma praeguselgi ajal ikka liiga tihti sellist “ma olen nii tihti nii 1i & mul on küll palju aatekaaslasi, aga vähe selliseid sõpru, kes mind nii palju usaldaksid, et neil ka minu käest midagi vaja läheks“. Sellest on viimasel ajal palju kirjutet psühholoogiaajakirjus, et inimene reeglina vajab seda, et ta muile inimesile just niimoodi isiklikult & emotsionaalselt vajalik on. Inimene vajab teadmist, et tema õlg on piisavalt tugev, et selle najale toetuda või isegi nutma tulla. Ma’i tea IIte eest rääkida, aga mina küll vajan seda tõepoolest ning mul on tunne, et taolist tõsist & sügavat emotsionaalset usaldust kogen ma endiselt liiga vähe. Nii et selles mõttes oleks tore küll, kui te mulle veel rohkem kirjutaksite ning vestlusi alustaksite. Tõsiselt. Väljavaade, et ma’i saa inimesile just niimoodi isiklikult, näost näkku, südamest südamesse jõu & nõuga abiks olla, häirib mind. Ehkki, nagu juba ütlesin, on ses osas viimasel ajal toimunud oluline nihe paremusele, aga mind siiski sageli piinavast vastikust 1ildustundest lahtisaamiseks võiks see nihe veel suurem olla:)
Obesega Riiga 
Loodus ei tunnista tühja kohta, muud siin polegi…
Vahel tulevad sellised inimesed külla, keda poleks uskunudki reaalselt olemas olevat, – nt. vanad tuttavad Orkuti päevilt:) _Ta peksis mul siin natuke segast ja naeris telefonis oma naljade peale, lõpuks saatis sõnumi, et ma olevat psühholoogiliselt väga tugev, milline asi muidugi täidab mind uhkusega. Selge on see, et nutta ei kavatsenud me kumbki 1teise õlal, aga hea kogemus ikkagi!
See 50 kiltsi ongi üllatavalt palju. Mul on peaaegu et sama lihtne või raske Helsingis kui Tallinnas käia.
Mulle tundub, et Google + võiks Sulle meeldida, kuna seal suhtlusringkondade abil saab isiklikumat laadi suhtlust laiatarbelisemaga meelepäraselt kombineerida. Kui kunagi otsustad Google konto teha, tasub ehk proovida. Ega tingimata ei pea näiteks meili Yahoost ära kolima ehkki võib.
Mul on Google+ olemas, kusjuures sain selle täiesti ilma gmaili kontot tegemata:)
Sind Plussist otsides leian ühe avalik-õigusliku asutusega seotud kontaktiandme ja ühe teise, mis konkureeriva veebitegelasega seondub. Tegelikult pärinevad mõlemad mu enese aadressiraamatust. Nii et nendega pole Sa küll Plussi kirjas.
Võib-olla eksin, kuid olen asjast nõnda aru saanud, et võiksin küll ühe või teise eelpool nimetet andmetest oma suhtlusringidesse lisada, aga sel juhul läheksid mu päivitused ikkagi e-posti teel bitiavarustes edasi. Selleks, et Pluss reaalselt kasutusele võtta, tuleb vast ikkagi Google’i konto olla.
Eiei, ma olen +s ametlikult sees, Hankewitzilt saadud kutsega & puha ning teen seal igasugu asju, lisan sõpru nagu ise tahan &ms. Ma katsun sind päevapeale ise lisada, äkki sedapidi töötab paremini?
Näe, leidsingi 🙂
ma arvan, et saada kinnitust oma tähtsuse kohta ühe inimese käest on märksa mõjuvam just seetõttu, et grupp=mass ja mass=manipuleeritavate inimeste kogum, mistõttu ei tundi grupiviisiline austusavaldus üldse nii siiras. pealegi on spontaansed komplimendid märksa rõõmustavamad.
tahan ka googleplussi saada
Kutsumisega on nii ja naa. St, et vahel töötab ja vahel mitte. Proovida ikka võib. Selleks on mul su meiliaadressi vaja. Kui saadad onularko@gmail.com panen kutse edasi.