Väiksest saksa linnast I

Ma tean küll, et järgnev on reisikiri ehk žanr, mida häilgi ajul kajamilugejad lugema’i kippunud. Praegu on II ajad, seega loeb alljärgnevat ilmselt täpselt 2 lugejat, kes oleks mu sõbrad ka siis, kui ma siia üldse mitte midagi ei kirjutaks, seega võiks rahumeeli kirjutamata jätta. Aga ma siiski kirjutan, sest endal on maru huvitav:) Tulin kajamisissekande kirjutamiseks koguni avaistungilt ära, nii tähtis on mulle see sissekanne ikkagi kirja saada.

Bonn – Madaltihe aedlinnaarhitektuur. Meenutab Pärnut või ka Nõmmet, aga tihedam. Majad külgepidi koos – see mulle meeldib, sest mulle’i meeldi, kui 2 maja vahele jääb tühja ruumi. Minu ilumeele & turvatunde jaoks peavad majad 1IIe küljes külgepidi kinni olema. Siin linnas see nii on.

Uimane & unine linn. Aga Washington kaldub olema täpselt sama uimane:) Kuigi Washingtoni arhitektuur & linnaruum üldiselt on rohkem minu maitse. Mis ei tähenda, et mul otse midagi Bonni vastu oleks – päris kena väikelinn & väikelinna kohta siiski piisavalt suur. Kujutan ette, et eestlaste enamikule Bonn meeldiks. Pole küll maakoht, aga vastab siinse rahva levinud ettekujutusele sellest, milline võiks 1 linn olla, kui üldse linn peab olema (ehkki parem ju oleks, kui linna üldse poleks – mis teha, nii need eestlased x juba mõtlevad:))

Täpselt minu selja taga voolab Reini jõgi, meid lahutab vaid pressikeskuse sein. Pressikeskus asub kummalises majas. Kummalises seepärast, et tegu on endise Bundestagihoonega, mis juba pärast Sksmde taasühinemist – ehk siis, kui oli kindlalt teada, et Bundestag niikuinii Berliini, taastatavasse Riigipäevahoonesse, tagasi kolib. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks seda uut Bundestagihoonet nii lühikeseks tegutsemisajaks siia tingimata vaja oli. Vaevalt küll et kohaks, kus Deutsche Welle oma üritusi korraldada saab:)

Bonn on paras nukulinn (kuigi mitte ilma sisemiste ähvardusita, aga neist veidi hiljem), sestap on siinne metroo ka paras nukumetroo. Mängumetroo. Oli siiralt üllatunud saades teada, et nii väikeses linnas üldse metroo on. Ega siis selguski, et on metroo, aga nagu pole ka. Nimelt kujutab siinne metroo endast lihtsalt maa-alla käima pandud trammi:) Tlna mõistes oleks see siis kiirtramm ilmselt – kiirtramm, mida meile N-ajast peale lubatakse, aga mida miskipärast seniajani tulnud pole.

Ähvardusist niipalju, et kui eile õhtul rdtjaamast tullen oma hotelli otsisin, üritas mulle ligi astuda ilmselgelt lõunapoolsele päritolule viitavate immigranditunnustega purjus noormees. Mina muidugi üritasin eest ära astuda & tema seda enam ligi astuda. Kuni saavutasime silmsideme. Ning siis juhtus midagi kummalist. Noormees astus ehmunult paar sammu tagasi ning jooksis ära. Ma poleks selle pealegi tulnud, et ma nii ähvardavalt mõjun:) Aga rõõm teada, rõõm on täiesti minu poolel:) Hotelli leidsin siiski ruttu & täiendavate vahejuhtumiteta. Tõsine vanakooli hotell, isegi toauks lukustatakse päris võtmega, mitte mingi kaardiga.

Õhtul lähen mööda Reini jõge laevaga sõitma & jooma. DHL lubas oma kulu & kirjega ajakirjanikke joota, ega ma sellest hoolimata neist positiivselt kirjutama hakka (kui ma neist üldse midagi kirjutan:)).

Üritus on päris põnev. Täna on kavas näiteks selline õpikoda nagu “Sex, catastrophe, climate change” & homme “Religion, climate change and the media”. Kavatsen mõlemast tingimata osa võtta & paljuist muist õpikojist veel. Ning üritan sealjuures oma kajami kaudu siiski ka mõlemat oma lugejat siin toimuvaga kursis hoida:)